Kuidas veebiajaleht raha teenima panna III

Eelmises osas arvasin, et ainult tasuliste veebitellijate genereeritav sularahavoog ei pruugi olla veebiteenuse ülalhoidmiseks piisav. Seega tuleb sul lisaks tasulise sisu näitamisele ja enesereklaamile kindlasti veel midagi müüa.

Rahateenimisvahenditeks võivad olla:

1. Klassikalised bännerid

Varu rohkesti häid kohti, kuhu neid sinu veebiküljel paigutada. Väldi Äripäeva halba eeskuju – nende fikseeritud suurusega suur bänner sööb väiksema resoga brauseriaknast pea kolmandiku kuni poole. Arvad, et keegi seal olevat reklaami või kogu nimetet veebikülge üldse loeb? Ma mõtlen, ilma hambaid kiristamata?

Suhtu bännerisse kui kenasse kujunduselementi ning arvesta ka nende lugejatega, kes kasutavad populaarset AdBlock-pluginat – tee nii, et blokeeritud bänneri asemel ei näidataks tühja ruumi, las seal olla siis parem juba sinu veebisisu.

Reklaamiandjad maksavad bänneri näitajale tavaliselt kas bänneri vaatamise, sellel klikkimise või bänneri kaudu saadud tehingu eest. Eesti oludes kardan, et bänneri kaudu toodud tehingu vahendustasu ei kata isegi bänneri tootmise kulusid – tehingute arv on lihtsalt nii väike, ka ei ole bänner nii täpselt konkreetsele kundele ja tema vajadustele sihitav kui mõned muud võtted (aga võib-olla varsti juba on, mine tea). Klikkimine on minu arust liiga üleshaibitud teenimisvõte – kui arvestada klikkijate protsenti, kes lõpuks ka tehinguni jõuavad, võiks neile kõigile pigem juba spämmi saata. Ülejäänute tüütamise efekt on mõlemal juhul üsna sama.

Minu arust on nii sinu kui reklaamiandja suhtes kõige ausam, kui viimane maksab selle aja eest, mil tema bänner sinu juures üleval rippus. Reklaamiandja teab juba ostes üsna täpselt, kui paljudele sinu külastajatele tema reklaami näidatakse, ega pea arvestama ootamatute väljaminekutega, ning isegi kui ei klikita, on tema kaubamärki siiski näidatud. Sinu jaoks aga on risk, et oled küll pinna täitnud, aga keegi su külastajatest sellel reklaamitavat kräppi ei osta, sellevõrra väiksem. Ka ei teki sul kiusatust võimalikult palju klikke toota ja sellega oma veebisisu labastada.

2. Klassikalised kommertstekstid

Bänneritest on nad paremad selle poolest, et neid on kõvasti keerulisem blokkida. Pealegi saad küsida raha ka teksti koostamise ja töötlemise eest.

Kui tahad, võid ju neile oma veebis eraldi nurga tekitada, kuid muu sisuvoo sees olev kommertstekst meeldib reklaamiandjale kindlasti rohkem. Ja sinu südametunnistus on ka puhas – sa ju paned juurde märke, et tegemist on tasutud tekstiga, ning keerad isegi fondi vähe teistsuguseks?

Juhi reklaamiandja tähelepanu asjaolule, et erinevalt muust reklaamist jääb tema üliväärtuslik tekst sinu arhiivi ning ta saab vajadusel sinu lehes ilmunud teksti igale poole linkida.

3. Kommertslingid
Võtavad vähem ruumi kui bännerid ning kui su reklaamiandja just pahavara või lapsporno levitamisega ei tegele, ei kipu neid keegi eriti ka blokeerima. Võid neile tekitada eraldi nurgakese, aga kui su südametinnistus on piisavalt paindlik, võid neid müüa ka oma artiklite sisse. Seda ei pea käsitsi tegema – kasuta näiteks spetsiaalset skripti, mis sinu kliendi nime artiklis ära tunneb ning sinna juurde ka vastava viite lisab. Korrektsuse huvides võid lingi pealkirjas (tekst, mida näidatakse siis, kui lingile hiirega peale sõita) ära märkida, et tegemist on kinnimakstud viitega.

4. Tasulised kuulutused

Korja iga reakuulutuse pealt 5 krooni rohkem ja riputa kuulutus ka veebi üles. Surmakuulutustele tee mõistagi eraldi sektsioon ja eraldi hind (kõrgem muidugi).

Loomulikult on sinu kuulutuste töötlemise süsteem automaatne, kuulutaja saab neid ise veebi toksida, sinu server teeb tema tekstile kohe ka hädapärase õigekirjakontrolli, arvutab tähemärkide alusel kokku ridade arvu, rehkendab kokku kuulutajalt küsitava summa ning suunab ta kohe ka maksma. Kuna su paberlehte pannakse kuulutused ju sellestsamast andmebaasist, siis pole sinu jaoks vahet, kas suunata see veebi või paberile. Või mõlemasse.

5. Tasulised küsitlused
Sinu lehel käib ju hulga rahvast. Kes kõik tahavad olla kohaliku eluga kursis, soovitavalt ka oma arvamust avaldada ning protsesse mõjutada. Ei ole ühtki põhjust, miks sa ei võiks web 2.0 eeliseid oma rahateenimisvankri ette rakendada. Paku huvilistele küsitluse majutamise ja vastuste töötlemise teenust, küsimustele vastajad tulevad juba ise.

Eriti hea lõikus peaks selles tootesektoris olema enne valimisi ;)

6. Seotud pakkumised
Töötavad paremini kui tavaline reklaam, sest pakuvad kundele midagi konkreetset vastu ka. Näiteks “Telli siit meie leht 3 kuuks, saad aastase kodukindlustuse 11 kuu hinnaga ning pealekauba suitsuanduri” või “Aastase reklaamilepingu sõlmijale tasuta kremeerimine”. Õnnelikud olete kõik kolm: klient, sina ja firma, keda sa lisaks endale reklaamid.

7. Klassikaline e-pood

Ehk kõik müügiks. Eelistatavalt siiski su oma ajalehega seotud nänn: t-särgid, pastakad, rinnamärgid, märkmepaber, kalendrid, fotod, sinu juures kirjastatud raamatud, sinu lehe varasemad aastakäigud kenasti kokkuköidetud kujul, kõvemate leheneegrite näopildiga šokolaad (väga šeff visiitkaardi asemel ulatada muide), museaalse väärtusega arvutid-diktofonid – kõik, mida su kollektiivi piiritu fantaasia iganes pakkuda suudab. Loomulikult on paslik müüa ka kohalikkke suveniire, trükiseid, elulooraamatuid, teatmikke ja muud, aga miks mitte näiteks sinu juurde komisjonimüüki toodud esemeid.

8. Küsi raha

Jah, selleks, et raha saada, ei pea tingimata midagi müüma või vastuteenet tegema. Küsi lihtsalt raha oma veebiväljaande toetuseks, aga miks mitte ka kodutute koerte/kasside/pensionäride/maailmarahu heaks. Sa üllatud, kui paljud inimesed on lihtsalt lambist valmis oma raha ära andma. Või, Eesti publiku puhul, pigem ei üllatu.

9. Mängud

Koopereeru SMS-teenuste (mitte tingimata laenude) pakkujatega. Riputa üles küsimused, millele saab vastata SMS-i või telefonikõnega, lase oma külastajatel teste täita, horoskoope genereerida või vastastikust sümpaatiat arvutada.

Pane üles kohalike kaunitaride pilte ja lase austajail neile tasulist poolehoidu avaldada. Tulu tee muidugi tüdrukuga pooleks.

No ja kui juba, siis lase ka päris mänge, helinaid ja taustapilte alla laadida. Nõua, et vähemalt mõned oleksid sinuga seotud või kannaksid sinu logo ;)

10. Loosimised
Hasartmänguseadusega vastuollu minemata võid sa vabalt küsida oma piirkonna firmadelt mingit nendespetsiifilist nänni (mõistagi koos vastavate viidetega), mille siis oma tellijate/kirjasaatjate/kuulutajate/edasimüüjate vahel välja loosid. Või siis lased iga nädal mõned valitud huvilised oma tasuliste teenuste ligi. Või loosid hapukurgihooaja puhul kuulutuseandjate vahel välja 100 tasuta kuulutuserida (mõistagi lisaks nendele, mille eest nad juba on maksnud). Kui nad ei oska neile ootamatult süllesadanud reklaamimahuga midagi peale hakata, paku neile ise ideid välja – las avaldavad tänu, mälestavad kedagi või kiidavad ennast.

11. Auhinnad
Asuta auhind “Maakonna parim ettevõte” vms. Disaini vastav märk, mida auhinnatu saab oma veebi välja riputada. Küsi pisikest iga-aastast tasu märgi kasutamise eest.

12. Müü oma oskusteavet
Tõenäoliselt tead rohkem kui teised, mis sinu kandis või tegevusalal toimub. Paku infootsinguteenust või, veel parem korralda seminare, koolitusi ja muid üritusi. Kasuta oma veebi nende ürituste reklaamimiseks ja müügiks. Isegi kui su üritus on tasuta, saab selle korraldamiseks ju toetust küsida.

13. Küsi toetust
Ei, seda ei pea tegema otse oma veebiküljel. Kuid Eestis on piisavalt programme, mis tegelevad innovatsiooni, infoühiskonna arendamise ning regionaalprobleemidega. Uuri, mida EAS-il, RIA-l ja PRIA-l sulle pakkuda on.

14. Mõtle nüüd midagi ise ka välja :)

Lubasin eelmises postituses rääkida ka sellest, miks klikkide ostmine ja müük on saadanast.

Minu arust petab klikkide üleshaipimine ostjat. Jah, kui üks tuhandest, kellele bännerit näidatakse, sellel ka klikib, on see juba väga hea tulemus. Ja kui üks sajast klikkijast sealt saidilt, kuhu ta suunati, ka midagi ostab, on see samuti hea tulemus. Ainult et Eestis on väga jämedates joontes 700 000 internetikasutajat, kelle poole tuleb pealegi pöörduda kahes erinevas keeles ning kellest pealegi tuntav osa on alaealised. Ehk siis bännerikampaania toob üle terve Eesti ainult mõned ostjad, mis kindlasti pole see, mida reklaamiandja sinult ostab.

Kuid lehekülje klikitavus on lõks ka sinu enda jaoks. Nimelt on väga kerge uskuma jääda, et järjest kasvav klikkide arv tähendab seda, et sinu üliväärtuslikku väljaannet loetakse järjest rohkem. Tegelikult võib see tähendada, et sinu saidil on tõsiseid probleeme kas sisu serveerimise või loetavusega, mis sunnivad su lugejaid lehelt lahkuma ja hiljem tagasi pöörduma. Või on sinu sait sedavõrd liigendatud, et kasutaja peab teda huvitava info leidmiseks meeletult klikkima (või lahkuma tüdinenult/vihaselt enne, kui ta soovitu leiab).

Ära loe lehekülje näitamisi. Unikaalsete külastajate arv on sinu loetavuse paremaks indikaatoriks.

Muide, kasuta oma saidi sisemist statistikat. Google Analytics on küll mugavam, kuid pole usaldusväärne – esiteks on Google’il andmemahtude kasavades järjest enam probleeme käideldavuse ja teenuse, eriti tasuta teenuse täpsusega, teiseks aga nõuab GA teatud skripti käivitamist ja küpsise paigaldamist – minul ja järjest enamatel turvaparanoilisematel kasutajatel aga on küpsised ja skriptid vaikimisi keelatud. Muide, NoScript-plugin on kasulik ka flash-reklaamide vastu, mida AdBlock alati ei bloki.

Järgmises postituses katsun kirjeldada, mille poolest erineb veebitometuse juhtimine tavatoimetuse omast.

Be Sociable, Share!

Posted in Ajakirjandus.

Tagged with .