Kuidas onlain-ajalehega raha teenida II

Vaata ka eelmist osa.

Niisiis, sul on heal tasemel ajaleht ning selle kõrval ka onlain-väljaanne, mis midagi sisse ei too, küll aga nõuab kõvasti raha ning harjutab sinu tellijaid tasuta uudiseid lugema. Mida teha, et selline olukord pankrotiga ei lõpeks?

Laias laastus on sul järgmised valikud:

1. Lõpetada uudiste veebis avaldamine või panna neid üles ainult nuditud kujul, lootes, et lugejad ostavad sellevõrra rohkem paberlehte.

2. Jätkata uudiste ülesriputamist täies mahus, kuid lasta lugema ainult neid, kes maksavad.

3. Jatkata uudiste ülesriputamist ja ka ligipääsu mitte eriti piirata, kuid katsuda sinu veebist läbivooriva rahva pealt võimalikult rohkem teenida.

Igaks juhuks kordan üle: niisama istuma jääda ja loota, et sinu tasuta veeb sulle kuidagi iseenesest miljoneid sisse tooma hakkab, ei ole mõtet. Kui sa ei taha, et auk sinu eelarves järjest suuremaks käriseb, pead sa peale juuste katkumise midagigi ette võtma.

Järgnevalt vaatamegi nende kolme variandi häid ja halbu külgi.

Lõpetaks selle veebijama üldse ära?

Mis seal salata, kiusatus on vägev. Ühelt poolt paberleht, mille eest saab raha nii püsitellimuste kui üksikmüügi näol ning kuhu saab pealegi veel ka reklaami müüa ning mille vahel igasugu inserte ning eri- ja lisaväljaandeid levitada, teiselt poolt aga internetiväljaanne, mille pidamine maksab sulle ainult roppu raha ja mis pealegi harjutab sinu lojaalseid tellijaid mõttega: “Aga miks ma peaksin tellimuse eest kallist raha maksma, kui internetist saab kõike seda lugeda tasuta, kiiremini ja ilma tülika reklaamita?”

Ma ei ütle, et sa ei peaks juhet kohe seinast välja tõmbama. Kuid siiski.

Internet on väga võimas reklaamikanal. Inimesed, kes varem infot otsides lappasid telefonikataloogi või helistasid teadetesse, löövad nüüd esimesena lahti neti.ee või google.com-i – ja seda isegi oma telefonis! Mis tähendab, et kui sinu leht ei ole internetis, on sul väga raske müüa oma kontaktandmeid, tellimishindu, kuulutuste andmise kohti ning reklaami- ja muid teenuseid. Mina (ja võib-olla sa ise ka) vaatan alati enne suuremaid oste-tellimusi internetist järele, mis firmaga ja tootega tegemist, kuidas on lood maksmise ja kättesaamisega ning ega selle ettevõttega seoses mingeid jamasid pole esinenud.

Nüüd aga ütle mulle, kummal lehel käiakse rohkem – kas sellisel, kus on ainult toimetuse kontaktid, tellimise, kuulutuste ja reklaami hinnakirjad ning juhend, kuidas toimetusse jala või bussiga paremini ligi saab, või sellisel lehel, kus iga päev midagi uut ja huvitavat lugeda?

Kuid asi ei ole ainult kontaktides. Mida rohkem sind loetakse, seda suurem on sinu mõju ning seda lihtsam on sul end müüa – nii reklaamiandjatele kui ka potentsiaalsetele lugejatele-tellijatele. Kui sinu uudisele viidatakse teistes üleriigilistes väljaannetes või koguni suurtes otsingumootorites, võid piltlikult öeldes juba väga palju uksi jalaga lahti lüüa.

Ja nüüd mõtleme mastaapselt, julgelt ja innovaatiliselt. Sa tead ju küll, mis su lehe trükk ja levitamine maksab. Jah, praegu on masu ja paber suhteliselt odav, kuid ärme unustame, et ka TäPe ja PuPu lähevad ükskord üle, ning siis on meil jälle näljane, kuid üha kasvav inimkond ja kahanevad vihmametsad. Paber läheb kallimaks, elekter läheb kallimaks, bensiin saab võib-olla sootumaks otsa ning postiljonid nõuavad endale lõpuks alampalga välja. Ehk sinu paberlehe kulud, mis juba praegu ei ole teps mitte väikesed, rühivad tulevikus üles märksa suurema kiirusega, kui see, mida sa tellimis- ja jaemüügihindu kergitades endale lubada saad.

Nii et siit, nagu isand Toots kunagi õpilasele Kiirele kunagi ütles, järeldub, et iga kunde, kes on nõus maksma mitte paber-, vaid elektroonilise lehe eest, tähendab sulle sula kasumit. Paberi ja postiljoni asemel pead sa maksma ainult elektri bittideks muundamise eest ning ka tellija on rahul – ta saab sama asja kiiremini, mugavamini, odavamalt ega pea jändama makulatuuri äraandmisega. Reklaamiandjate rahulolust räägime allpool.

Et siis kogu onlain tasuliseks?

Jällegi – ma ei ütle, et sa ei pea oma uudiste lugemise eest raha küsima. Kuid tasuline veeb võib tuua sulle rohkem peavalu kui sulle meeldiks.

Kõigepealt tuleb sul eristada kaks keskkonda: tellijatele ja neile, kes pole veel tellijad.

On selge, et tellijad peavad saama, mille eest nad on maksnud, ja seda kohe, kiirelt ja mugavalt. Kuid sa ei tohi ülejääntele lihtsalt jalaga anda. Esiteks võivad nad ühel hetkel tahta oma raha siiski sulle tuua, ja mis näoga sa selle vastu võtad, kui oled neile näidanud kurja silti “Meie uudised on ainult tasulistele kasutajatele! Maksa kohe või lase siit jalga!”. Vastupidi – sa pead neile näitama, kui vinge leht sul on, kui võimsaid uudiseid sa teed ja kui kiiresti ja põhjalikult neid avaldad.

Pane vähemalt oma tänane põhilugu täies mahus tasuta lugemiseks. Võid kaaluda ka teiste pommuudiste ülesriputamist. Ära karda, tellijate raha see sinu juurest minema ei vii, see-eest aga toob sinu kodukale neid lugejaid, kes su uudise mõnest teisest keskkonnast üles leidsid ning tulevad sinu juurde lisainfot tahtma. Isegi kui üks tuhandest otsustab seepeale su lehte tellima hakata, on selline reklaam kahtlemata tulemuslikum kui reklaamiaugu täiteks ülespandud tellimishinnakiri sinu paberlehes.

Aga võibolla lugejad lepivadki tasuta avaldatavate põhilugudega ega kavatsegi tellijateks hakata? Kui su leht ongi ainult ühe sensatsiooni peale üles ehitatud, siis on muidugi pahasti. Aga sinu leht katab ju kogu piirkonda ja kõike, mis seal huvitavat juhtub. Pealegi sa ju ei tea, kas uudis, mis sinu arvates on päeva nael, huvitab võimalikku lugejat rohkem kui näiteks nupp sellest, kuidas tema kodukülas väravapost maha sõideti.

Arvesta, et sa ei saa oma piirkonna olulisi uudiseid kontrollida – vähegi laiema kõlapinnaga uudis levib tõenäoliselt üle riigi niikuinii. Kui lisainfo on sinu leheküljel vabalt kättesaadav, suunavad uudisteportaalid ja teised lehed oma viidete kaudu sulle lisalugejaid, kellest mõni vaatab reklaami, mõni hakkab võib-olla tellijaks või vähemalt soovitab su lehte sõpradele-tuttavatele. Kui sul aga kõik on kinni, jääd sa sellisest tasuta reklaamist ilma.

Väike pakendamisvihje: väldi nimetust “tasuline onlain-väljaanne”. Turunda oma tasulist veebi parem kui lehte, mis jõuab oma tellijateni kas paber- või elektroonilisel kujul, kusjuuures elektroonilise versiooni tellijad saavad paberi, trükkimise ja kojukande arvelt odavamalt.

Anna oma tasulisele tellijale kindlasti võimalus koostada just täpselt selline leht, nagu talle meeldib. Ta ei pea lugema kõike, mida sa talle pakud – kui teda huvitavad ainult sport ja kohalik kriminaalkroonika, siis las valibki need uudised vastavast menüüst. Veel kavalam on jälgida tema uudiseeelistusi ning sööta talle esmajärjekorras ette just selle valdkonna omad mida ta on rohkem klõpsinud ja kauem vaadanud. Sa ju tead, kes ta on ning statistikaots on ka sinu serveris – kasuta siis seda. Jah, isikuandmeid tuleb muidugi kaitsta, Andmekaitseinspektsiooniga tülitseda ei maksa, kuid ka isikustamata andmete põhjal saad oma reklaamiandjad varustada sellise snaipripüssiga, millest nad ainult oma kõige märjemates unenägudes on unistanud ;)

Kuidas tellijatelt raha kätte saada?

Ära parem hakkagi üksikute uudiste või piltide müümisega jändama – saadavad summad ei kata tõenäoliselt isegi selliste tehingute opereerimiskulusid. Noh, kui just mõni portaal või meediafirma head pakkumist ei tee. Mis tellijatesse puutub, siis mida vähem kordi sa neilt raha küsid, seda tõenäolisemalt selle kätte saad.

Alustuseks anna oma paberlehe tellijatele õigus sinu uudiseid tasuta lugemas käia. Kui vähegi saad, väldi paroolide jagamist – need kipuvad liiga lihtsalt rändama minema, nii et lõpuks käib ühe kasutajanime alt pool maakonda sinu lehte lugemas. Parem tee sissepääs ID-kaardi või Mobiil-ID põhiseks ning luba iga tellimuse kohta siduda kuni kolm digiidentiteeti.

Miks kolm? Kõik peaksid ju maksma! Ära siiski ahneks mine. Arvad, et sinu paberlehte loeb ka ainult üks tellija? Tahad suurperede ahistaja tiitlit? Küsi parem sinu kehtestatud miinimumi ületavate digiidentiteetide sidumise eest väikest igakuist lisaraha, kasvõi viis krooni.

Võiksid kaaluda võimalust anda neile, kes tellivad su lehe interneti kaudu ja vormistavad sealjuures kohe ka otsekorralduse, oma tellimus mõnevõrra odavamalt. Kui palju odavamalt, arvuta ise – sina tead paremini, palju sa oma tellimuste vormistamise eest vahendustasu maksad ning kui suur on nende inimeste palk, kes sul klientide teenindamisega tegelevad.

Järgmine samm on muidugi loogiline – anna oma tellijatele võimalus valida, kas nad soovivad sinu lehte saada paberkujul, või loobuvad makulatuurist ning saavad lehe veel odavamalt. Muide, selline mees nagu Rupert Murdoch leiab, et kui ta jagab oma tellijatele spetsiaalse seadme oma lehtede lugemiseks, võidab ta levi- ja trükikuludelt nii palju, et võib neid odavama sülearvuti hinnaklassi vidinaid anda suisa tasuta. Sina ei ole küll Rupert Murdoch, kuid näiteks ID-kaardi lugeja võid oma elektronväljaande tellijaile kauba peale anda küll – selle hinnaklass jääb enam-vähem su ühe-kahe kuutellimuse omasse.

Kui sul endal ei ole tahtmist ega tehnilisi võimalusi ID-kaardindusega tegelda, räägi pilet.ee poiste ja tüdrukutega – nemad on ilmselt Eesti suurimad ja suurimate kogemustega virtuaalteenuste müüjad ning kui vaja, leiavad ehk lahenduse ka neile klientidele, kel ID-kaarti ei ole.

Võib-olla (sinu jaoks) kõige lihtsam viis lugemisõiguste jagamiseks on IP-põhine. Näiteks soovib mõni ettevõte tellida endale sinu väljaande, kuid ei taha end vaevata konkreetsetele kasutajatele õiguste jagamisega. Kui tegemist suurema ettevõttega, on tal tavaliselt internetis kindel võrguaadress. Ettevõte teatab oma IP-aadressi sinu tellimisosakonnale, see edastab selle sinu itipoisile, kes siis lisab su veebiserveri konfiguratsiooni ühe numbri. Tulemus: sinu veebiserver laseb tolle ettevõtte võrgust tema poole pöörduvad arvutid sinu tasulist sisu lugema, ülejäänutelt aga küsitakse kas ID-kaarti või näidatakse neile sinu tulevastele tellijatele mõeldud sisu.

Samal teemal võiksid suhelda ka võrguühenduse pakkujatega: Elion, Starman, STV ja teised. Kõigil neil on teatud teemapaketid, milles väga vabalt võiks sisalduda ka sinu veebiväljaanne. Kõigil neil on samuti oma kindlad IP-aadresside vahemikud, millelt tulnud päringuid sa saad vastavalt kokkulepetele kas keelata või lubada.

Võrguühenduse pakkujatega on muidugi oluliselt lihtsam suhelda mitme väljaandega ühiselt.

Kas tasuline väljaanne ennast ka ära tasub?

Kui sul õnnestub 10% senistest lugejatest oma onlain-väljaande eest maksma panna, on see juba väga kõva sõna. Üldine internetimüügi rusikareegel ütleb, et hea tulemus on 1-2%, Eesti oludes ütleksin, et rohkem kui iga kahe- või neljasajandaga sa esialgu küll arvestama ei peaks. Euroopa Komisjoni uurimus, mida meil siin serveeriti vägagi pessimistlikes toonides, on tegelikult üllatavalt optimistlik, pakkudes internetisisu võimalikuks tarbijaskonnaks suisa 5-21%.

Vähevõitu?

Palju su praegusest paberlehe lugejaskonnast tegelikult lehe eest maksab? Ja kui kaua on inimesi juba harjutatud lehte ostma?

Arvesta kindlasti eraldi reklaami- ja PR-kuludega. Kusagil pole kirjas, et inimeste paberilt netti ümberharjutamine saab olema kiire, lihtne ja odav. Näiteks me Vaata Maailmas harjutame inimesi ID-kaarti rohkem elektrooniliselt kasutama, ja alles pärast kolme aastat ja nii mõndagi kulutatud miljonit on elektroonilise ID kasutajate hulk hakanud 10%-st üle ronima.

Kui tellijaid pole piisavalt?

Mulle isiklikult tundub, et tüüpilise Eesti maakonnalehe jaoks jääb tasuline veebiväljaanne siiski väga pikaks ajaks pelgalt lisateenistuseks, mis heal juhul oma otsesed kulud tasa teenib. Kui arvestada, et sellise lehe lugejaskond on, ütleme, 50 000, kellest 1% on pärast kõvemat reklaamikampaaniat ja ajuloputust nõus internetiväljaande eest maksma, ei ole selle pataljoni tekitatud sularahavoog kuigi suur. Ka kipub maakonnalehe lugejaskond olema keskmisest konservatiivsem ning on üleriigilise lehega võrreldes hoopis vähem aldis netis raha kulutama.

Maakonnalehe veebiväljaandele soovitaksin järgmist käitumismudelit:

1. Ära tee oma võrguväljaannet tasuliseks, kuid uudiseid riputa üles valikuliselt.
2. Neile tellijaile, kes paberlehte ei taha, võid saata PDF-i, kasvõi e-postiga. PDF-i teed sa ju trükikoja jaoks niikuinii, saatmiskulud aga võid niimoodi kokku hoida.
3. Müü oma kodukal kõike, mida saad – iseennast, tellimusi, reklaami, kuulutusi, seotud pakkumisi, oma lehe nänni, ajakirjanike näopildiga šokolaadi – ükskõik mida.
4. Unusta võltstagasihoidlikkus – sinu veebi esimene ülesanne peab olema MÜÜK.
5, Ära kuluta veebiväljaandele rohkem, kui tingimata vajalik. Kui võimalik, kasuta tasuta tarkvara ja selle laiendusi.
6. Kui saad, lase oma paberlehe jaoks mõeldud infosüsteemil veebiväljund automaatselt genereerida.
7. Koopereeru teiste omasugustega. Samadele vajadustele loodud tarkvara omahind on sama nii ühele kui kuuele kasutajale, kuid reklaamiandjate ja teie genereeritud sisu ostjatega rääkides on ühisel häälel hoopis rohkem kaalu. Ja paremad finantstulemused ;)
8. Katsu luua kohalik infovärav – koonda enda juurde kohaliku teabe wiki, jooksvate sündmuste kalender, kohalikud paremad blogid, külafoorumid. Sinu juurde maandub rohkem rahvast ning sul endal on ka kohalikust teabest parem ülevaade.

Ma ei ütle, et su ellujäämine saab kerge olema, ka ei ole mul ega mitte kellelgi teisel hõbekuuli, mis kõik internetiga seotud mured hoobilt lahendaks. Nii kurb kui see ka pole, tuleb siin lihtsalt ajusid liigutada ja tegutseda.

Järgmises postituses katsun jagada mõningaid rahateenimise nippe ja ühtlasi seletan, miks klikkide ost ja müük on saadanast.

Be Sociable, Share!

Posted in Ajakirjandus.

Tagged with .