Miks ja kuidas

Lugesin kokku – tööalaselt on minu hallata 6 rohkem või vähem erinevat blogi, eraviisiliselt aga kolm sellist, mis on küll minu isikuga kokkuviidavad, kuid millel otseselt minu nime küljes ei ole. Viimastest, tõsi, on üks samahästi kui surnud.

Ma ei mäletagi enam, mis selle odavhostija nimi oli, kes pakkus tasuta majutust koos domeeni registreerimisega. Võtsin sealt minagi kaks tükki, ühe endanimelise, teise kooperatiivtranspordi portaali tarvis – mul oli nimelt idee, et kui inimesed juba Tartu ja Jõgeva vahet tööl käivad, siis võiks neil olla ka lihtsam võimalus omavahel kokku leppida, kuidas mitmekesi ühe autoga tööle ning nõndaviisi hulga raha kokku hoitud saaks.

Kooperatiivtranspordi portaal tiksus hea mitu aastat ning vahendas vast kümmekond sõidukokkulepet – ma lihtsalt ei viitsinud teenusele vajalikku reklaami teha. Lõpupoole ei viitsinud ma ka portaalimootoriks olnud PostNuke’i uuendada ning pidin spämmivoo vältimiseks üha rohkem kraane kinni keerama. Päris maha seda, muide, ei joostudki, ehkki viimased turvalapid pärinesid installihetkest :) Aga ühel hetkel panin portaali siiski kinni ja hakkasin mõtlema, mida domeeniga edasi teha.

pri.ee lõpuga edasi lasta nagu hästi ei tahtnud, saati on kuulda, et peatselt lähevad ka .ee domeenid tasuliseks. Arvestades senist tempot võib see protsess, nagu ka eraisikute õigus tollest lollakast pri.ee-st lahti saada, kesta veel aastaid, nii et langesin zone.ee reklaami ohvriks ja soetasin endale .eu domeeni.

Hostingu üleviimisega päris nii lihtsalt ei läinud. Mu kooperatiivtransdpordi portaal majutus kah zone.ee-s. Teenuse enda kohta mul paha sõna öelda ei ole, ka andmemahu piiri ei õnnestunud täis saada. Siiski tundusid ookeanitagused pakkumised väga ahvatlevad – piirangud praktiliselt puuduvad, hind poole odavam, kõikvõimalikud rakendused vaikimisi olemas… Otsustasin siiski jääda patrioodiks ning liita oma uue domeeni olemasoleva veebimajutusega.

Sissejuhatuseks pakkus zone.ee mulle uue domeeni aliast ning 50-kroonist igakuist lisakulu. Läbirääkimiste käigus selgus, et .eu domeeni alias on siiski tasuta, ehkki teenuse tellimisel väideti vastupidist. Edasist pikka kemplemist ma siinkohal kirjeldama ei hakka, kuid pärast 16. kirja said nad seal zones lõpuks mu uue domeeni vana virtuaalserveri peale ümber suunatud (ehkki osa CNAME kirjeid läks ikka kaotsi, aga tont nendega) ja mina sain oma uut domeeni nautima asuda :)

Gallery2 rakendust üles ajades ja konfides kahetsesin küll korduvalt, et ei võtnud sihukest hostingut, kus rakenduste paigaldamine tahab ainult kaht klikki – tollega läks nii aega kui klikke kõvasti rohkem. Aga siin ta nüüd on ja ootab kasutamist :)

Mõtlesin veel, et ei maksa olla egoistlik – kui mõni Kirna-nimeline tahab kirna.eu domeeni omale meiliaadressi või blogi, siis pole mul selle vastu midagi – lõppeks on see nimi ju piiratud ressurss ja Kirna-nimelisi pole maalimas just väga palju. Eestis oli vist viimati 23 tükki, Leedus elavad ka mõned ning Brasiilias ja Pakistanis on see pigem eesnimi. Ise arvan, et sõna ongi leedu päritolu – nagu näiteks lammas, ratas, kirves või maja. Saareste järgi tähendab `kirnama`palvet või palumist ning mingi ammuse kaudse tõlke järgi sain aru, et leedu keeles tähendab see enam-vähem sama. Pole muidugi võimatu, et leedukad on selle hoopis ugrilastelt üle võtnud :)

Kavatsen siin kirjutada peamiselt neist asjust, mida oma tööblogides kas ei taha, viitsi või ei saa – oma sõpradest ja lähedastest, isiklikest arvamistest, poliitikast, kunstist… Hehh, mina ja kunst – need, kes omal ajal tundsid mind kui kultuurivaenulikku peatoimetajat, seda nüüd vaevalt ilma irvitamata loevad :p Aga ajad muutuvad ning endisest kurikuulsast veteranspordi põhjalaskjast on saanud innukas jalgrattafänn – aga sellest edaspidi.

Be Sociable, Share!

Posted in Üldine loba.

Tagged with , .